Hispaania jõulutraditsioonid
Hispaanias on palju jõuludega seotud traditsioone. Mõned neist on väga populaarsed ja teised on juurdunud vaid üksikutes piirkondades. Enamusel Hispaania jõulukommetest on sajandite pikkune ajalugu. Silmapaistvateks traditsioonideks on jõulusõimed, mis pärinevad 14. sajandi Itaaliast, või Roscón de Reyes (kuningate pärg), mille paganlik päritolu tuleneb „orjapühadest“ mida tähistati vana Rooma Saturnaalide ajal. Allpool on koostatud nimekiri 6 kõige tähelepanuväärsemast jõulukombest Hispaanias. Need kõik kannavad endas Hispaania kultuuri ja omavad erilist tähendust.
Jõulusõim – el pesebre, portal del Belén
Lisaks tavapärastele jõuluvanikutele ja kuuskedele on Hispaania jõuludel üks eristav traditsioon. Need on jõulusõimed – väikesed stseenid, miniatuursed olukorrad või isegi linnakesed mis taasloovad katkendeid katoliku traditsioonist. Näitena võib jõulusõim kujutada Jeesuse sündi või kolme kuninga saabumist. Jõulusõime traditsioon pärineb 14. sajandist kui Itaalia kirikud panid jõulude ajal üles suured terrakotakujud (mõni kord elusuuruses) mis kujutasid religioosseid stseene. Aja jooksul tehti jõulusõimedest väiksemaid versioone, et oleks võimalik paigutada need igasse koju. Jõulusõime komme saabus Hispaaniasse 15. sajandil. Klassikalisse jõulusõime kuuluvad Joosep, Neitsi Maarja, Jeesuslaps, muul, härg, peaingel Gabriel ja kolm kuningat, aga jõulusõimede suurused, valikud ja variatsioonid on praktiliselt lõputud.
Jõululoterii
22.detsember on põnevust täis päev, sest sel päeval tähistatakse jõululoterii loosimist. Osaleda tahab peaaegu igaüks ja jõulueelsetel kuudel ostetakse loteriipileteid mida siis sõprade ja pereliikmetega õnne jagamiseks jagatakse. Esimene jõululoterii toimus 1812. aastal. Alates 1957. aastast näidatakse seda televisioonis otseülekandena. Mis aga sümboliseerib jõululoteriid kõige rohkem? San Ildefonso kooli lapsed, kelle ülesandeks on õnnenumbrite laulmine. 22. detsembrit teatakse mitteametlikult ka Tervisepäeva (Día de la Salud) nime all: nii väidavad inimesed kellel loosis ei vea, et vähemalt on tervis korras.
Jõulusantimine ehk pedir el aguinaldo
Tegu on ühe väga sügavalt juurdunud ning vana Hispaania jõulutraditsiooniga, kuigi aja jooksul on see hakanud kaduma. Kombe kohaselt käivad lapsed majast majja, laulavad jõululaule (villancicos – jõululaulud), mängivad tamburiini ja zambomba trummi ning saavad vastutasuks aguinaldo ehk boonuse või andami, milleks võib olla jõuludele tüüpiline maius või raha.
Hispaanias on tavaks ka ettevõtetel teha oma töötajatele kingitusi, tavaliselt „cestas de Navidad“ ehk jõulukorvid, mis sisaldavad tüüpilisi jõulumaiustusi, cava’t või siidrit.
Aastavahetus ja 12 viinamarja
Üks huvitavamaid Hispaania pühadetraditsioone on süüa 31. detsembri öösel kell 12 ära 12 viinamarja. Uskumuse järgi toob see uuel aastal õnne. Iga kellalöögiga tuleb süüa 1 viinamari, ms sümboliseerib ühte saabuva aasta kuud. Mõned allikad kinnitavad, et komme sai alguse Madridis, kui 19. sajandi lõpus kogunes töölisklass Puerta del Sol väljakule, et koos kellade helinaga süüa viinamarju, et protestida (või pilgata) kodanlikku traditsiooni süüa vana-aastaõhtul viinamarju ja juua šampanjat. Aja jooksul idee levis ja sai populaarseks ning tänapäeval võtavad vaid vähesed hispaanlased uut aastat vastu ilma õnneviinamarjadeta.
Kolmekuninga paraad – la Cabalgata de los Reyes Magos
5.jaanuari õhtul täituvad Hispaania tänavad pealtvaatajatega, et imetleda kolme kuninga suurejoonelist paraade, kus liikuvatel alustel saabuvad kolm kuningat (Melchor, Gaspar ja Baltasar) koos oma saatjaskonnaga, loobivad šokolaadi, kommi ja lasevad õhku konfettisid. See on aga vaid „eelroog“, sest sel ööl käivad kolm tarka majast majja, et jätta lastele kingitusi. Kuid kuningad pole ainsad, kes jõulude ajal lastele kinke toovad: on veel maagilised Galiitsia Alpalpador ja Baski Olentzero maagilised, kes pühadeperioodil kodud elevusega täidavad.
Kolme kuninga pärg – el Roscón de Reyes
See küpsetis pärineb Rooma Saturnaalidest* kui orjade peol pandi leiva sisse õitsengu sümboliks uba. Traditsiooni hoiti enim Prantsusmaal, kus igal aastal enne talve saabumist kogunesid jõukad pered sööma seda magusat leiba, et näha kes saab väärtusliku kaunvilja. Seda tähistamist tunti kui „oakuningas“ „el Rey del haba“. Mõnede allikate väitel otsustas 18. sajandil tollase Prantsusmaa kuninga Louis XV kokk lisada pärga lisaks oale ka õnnesümbolina kuldmündi. Kuigi pärja söömise traditsioon oli Hispaanias tuntud, tõi kuningas Felipe V juurde ka mündi lisamise kombe. Sellest ajast on muutunud ka oa ja mündi tähendus: kes leiab mündi saab hea õnne ja kes leiab oa (tonto del haba ehk oatobu) maksab pärja kinni.
*Saturnaalid olid Vana-Rooma pidustused mida peeti Saturnuse auks. Toimusid Juliuse kalendri järgi 17. detsembrist alates
viited:
